Muru rajamine ja seemnete külvamine
Pehme ja roheline muru on iga aiapidaja unistus.
Parim aeg muru rajamiseks on kevadel (aprill-mai) või suve lõpul (august-septembri algus). Ka hilissügisel enne maa külmumist võib veel seemneid külvata. Nii alustavad seemned idanemist alles kevadel. Väldi külvamist kuumal ajal ja hilissügisel – nii võib külv kuivuse tõttu ebaõnnestuda.
Kui jälgida õigeid juhiseid ja samme, on tulemuseks lopsakas roheline muruvaip. Siin on oluline samm-sammuline juhend uue muru külvamiseks.
Ettevalmistus
Ilusa muru alus on korralik mullapind. Pind peaks olema sile – ilma kivideta, ilma okste ja muu prahita. Maaharimis- ja tasandamistööd on soovitatav teha sügisel, et muld saaks talvel vajuda ja niiskust koguda. Tasandamisel täidetakse pinnalohud mullaga ja antakse muruplatsile väike kalle keskkohast servade suunas. See hoiab ära vihmavee kogunemise murule.
Meie murusegude külvinorm on 40-50 g m². 1 kg seemnest saab külvata 40-50 m².
Enne külvamist on tähtis teada külvatava pinna ruutmeetreid, et valida seemnete kogust.
Tähelepanu, valmis olla, start! Muru kasvama!
Mullapind on ettevalmistatud ja tasaseks tehtud, kastmissüsteem läbi mõeldud – aeg on seemned mulda külvata.
Samm 1: Külvamine
Külvata võib külvikuga või käsitsi. Seemnesegu tuleb enne külvamist korralikult segada, et seemned jaotuksid ühtlaselt. Muruseeme külvatakse vajunud või rullitud pinnasele, kus käimine ei jäta enam sügavaid jälgi. Peenike muru seeme ei tohi sattuda mulda sügavamale kui 1 cm.
Ühtlaseks külvamiseks jaotatakse seemned ja külvatav pind kahte võrdsesse ossa. Üks osa külvatakse piki krunti ja teine osa risti peale.
Seejärel rehitsetakse seemned ettevaatlikult mulda 0.5 – 1,5 cm sügavusele. Pärast külvi muld tihendatakse kergelt rulliga, et seemned saavutaksid kontakti
mullaga.
Seemned hakkavad idanema kui ööpäeva temperatuur on + 8 C. Erinevad liigid tärkavad 7 – 30 päeva jooksul.
Samm 2: Kastmine
Kastmine on üks kõige olulisemaid samme muru rajamise juures. Et seemnetest kasvaks elujõuline muru, ei tohi neid jätta janusse.
Kastke murulappi kaks kuni kolm korda päevas – varahommikul, hilishommikul ja pärastlõunal. Kastmisega ei tohi aga liiale minna – liigniiskus soodustab seemnete mädanemist.
Maapind võiks olla vähemalt 15 20 sentimeetri sügavuselt läbi niisutatud. Kastmine peaks olema ühtlane. Jälgi, et maapinnale ei tekiks lompe ning vesi ei uhuks seemneid minema.
3. Värske muru hooldamine
Nüüd, kui uus muru on edukalt külvatud, tuleb ka raske töö säilitada.
Esimese niitmise võiks teha, kui murutaim on kasvanud 6-10 cm kõrguseks. Kõige parem on niita kerge teravate lõiketeradega niidukiga, et noort taimikut mitte vigastada ega maast välja rebida. Niitmiskõrgus peaks esimesel korral olema 5 cm.
Mullas on alati palju umbrohu seemneid, mis hakkavad koos muruseemnega idanema ja kasvama. Enamus tärganud üheaastastest umbrohtudest läheb regulaarse niitmisega välja. Üheaastased umbrohud on kiirema arenguga ja on alguses tärkavale murule isegi kasuks. Hästi arenenud juurestik hoiab ära mullerosiooni. Tugeva juurega umbrohud nagu võilill, suureleheline teeleht, roomav
tulikas tuleb välja juurida.
4. Väetamine
Muru tuleks väetada vähemalt kord varakevadel, seejärel kesksuvel ning uuesti sügisel. Varakevadel ja suvel antav väetis peaks olema suurema lämmastiku sisaldusega, sügisel kasutada madalama lämmastiku sisaldusega, kuid suurema fosfori ja kaaliumi sisaldusega. Sügisene väetamine suurendab juurdekasvu ning vastupidavust talvetingimustele.
Umbrohud
Üheaastased umbrohud
peamiselt ilmuvad uute murude rajamisel, tavaliselt kaovad niitmisega.
Mitmeaastased umbrohud
esinevad kõikides murudes ja ei pruugi niitmisega kaduda. Tõrjeks tuleks kasutata umbrohutõrjevahendeid.
Raskesti tõrjutavad umbrohud
preparaatide mittealluvate umbrohtude ainuke hävitamisviis on väljajuurimine või juurte läbilõikamine.